Eesti energiasüsteemi arengusse on jõudnud uus ja seni vähe tuntud teema – vesinik.
Nii nagu aastate jooksul on rajatud elektri- ja gaasivõrke, vaadatakse nüüd ka
tulevikulahendusi, mis seovad Eestit tihedamalt Euroopa energiasüsteemiga. Üks
sellistest algatustest on Põhjamaade-Balti vesinikukoridor – ulatuslik rahvusvaheline
koostööprojekt, milles osaleb ka Elering.
Euroopa energiapoliitikas on viimastel aastatel toimunud oluline nihe. Venemaa
agressioon Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriis näitasid selgelt, kui haavatav võib olla energiasüsteem, mis sõltub üksikutest tarnijatest või tarneahelatest. Seetõttu on Euroopa Liidu üheks keskseks eesmärgiks mitmekesistada energiallikad, tugevdada riikidevahelisi ühendusi ning luua taristu, mis võimaldab energiat paindlikult suunata sinna, kus seda parasjagu vajatakse. Vesinikutaristu on selles vaates oluline osa Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisest.
Elering esitas 2025. aasta lõpus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
taotluse vesinikukoridori Eesti osa riigi eriplaneeringu algatamiseks. Oluline on
rõhutada, et praegu ei ole tehtud ühtegi otsust torustiku rajamise ega konkreetse
trassikoridori asukoha kohta – alles planeerimisprotsessi käigus hakatakse erinevate
võimaluste põhjalikul ja avalikul kaalumisel vesinikukoridorile asukohta otsima.
Planeeringu käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas
rajada Eesti territooriumile maa-alune vesiniku ülekandetorustik, mis ühendaks Soome
ja Saksamaa. Selle käigus saab Eesti antud torustikule juurdepääsu, mis annab
potentsiaalset majanduslikku ja strateegilist väärtust. Eeldatav planeeringu koostamise
aeg on kuni 3 aastat. Trassi rajamine looks vajalikud eeldused Eesti ühendamiseks
Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning tugevdaks meie energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Uus taristu avaks uusi investeerimisvõimalusi nii energiasektoris kui ka tööstuses.
Lisaks energiajulgeolekule on vesinikutaristul ka laiem julgeolekumõõde. Mitmekesine
energiataristu muudab Eesti riigina vastupidavamaks kriisidele, olgu need
geopoliitilised, majanduslikud või tehnilised. Võimalus olla osa rahvusvahelisest
energiavõrgustikust tähendab, et Eesti ei ole kriisiolukorras isoleeritud, vaid saab
toetuda liitlassuhetele ja ühistele tarneahelatele. Kui riigi eriplaneering algatatakse, on tegemist suurima sellise planeeringuga Eestis.
Planeeringuala katab 6522,76 ruutkilomeetrit, ulatudes seitsmesse maakonda
(sealhulgas Harjumaa, Raplamaa, Lääne maakond, Järva maakond, Pärnu maakond,
Viljandimaa ja Valga maakond) ja 24 kohaliku omavalitsuse territooriumile.
Mida tehakse riigi eriplaneeringu käigus?
Riigi eriplaneeringu käigus analüüsitakse põhjalikult projekti võimalikke sotsiaalseid,
majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Võrreldakse erinevaid trassivariante ning
hinnatakse, milline lahendus oleks Eestile kõige mõistlikum – või kas üldse on mõistlik
edasi liikuda.
Trassivariantide kavandamisel tegi Elering ettepaneku kasutada juba olemasolevaid
taristukoridore, näiteks kõrgepinge- ja gaasitrasse. See aitab vähendada uute
kaitsevöönditega koormatava ala ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik
kasutus. Kui analüüsid näitavad, et projekt ei ole Eestile majanduslikult ega ühiskondlikult põhjendatud, siis seda ei realiseerita. Planeerimisprotsessi eesmärk ei ole ehitamine iga hinna eest, vaid teadlike ja kaalutletud otsuste tegemine. Riigi eriplaneeringu info on nähtav siin: Põhjamaade-Balti vesinikutaristu | Riigiplaneering
Vesiniku kasutus Euroopas juba täna
Vesinikutaristu ei ole ühe riigi projekt. See on osa Euroopa ühisest energiasüsteemist,
kus riigid on omavahel ühendatud ning kus energia liigub sinna, kus seda parasjagu
vajatakse. Täna kasutatakse vesinikku Euroopas juba laialdaselt, näiteks
keemiatööstuses ja väetisetootmises. Suurimad tarbijad on Saksamaa, Holland ja
Poola.
Vesiniku roll kasvab eelkõige seetõttu, et see võimaldab asendada imporditud
fossiilkütuseid valdkondades, kus elektrifitseerimine üksi ei ole võimalik või otstarbekas. Kuigi vesinik aitab kaasa ka kliimaeesmärkide saavutamisele, on see eelkõige praktiline ja juba täna kasutatav energiaressurss, millel on selge tööstuslik vajadus.
Mida see tähendab Eestile ?
Eestil on vaja otsustada: kas olla tulevase vesinikuturu ja Euroopa tarnevõrgustiku osa
või jääda kõrvaltvaatajaks. Kui vesinikutaristu liigub Eestist mööda, jääme ilma mitmest
võimalusest – näiteks Soome ja Saksamaa vahelisest transiiditulust, aga ka võimalusest arendada Eestis uut majandussektorit ning luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.
Soome–Saksamaa vahelise vesinikutaristu raames on võimalik luua Eestisse vesiniku
baastaristu, mida siia muidu ei tekiks. Selle külge saaks tulevikus liita kohalikke
vesinikutootjaid ja -tarbijaid, pakkudes arenguvõimalusi ka piirkondadele.
Kavandatava trassikoridori hinnaguline laius on 70 m, aga nihutusruumi ja tehniliste
lahenduste määratlemine toimub edasise planeerimise ja kooskõlastusprotsessi käigus, arvestades nii tehnilisi kui ka keskkonnaalaseid nõudeid. Võimaliku kompressorjaama orienteeruv maavajadus on ligikaudu 300 × 200 meetrit.
Eleringi roll
Eleringil on pikaajaline kogemus gaasitaristu rajamisel ja haldamisel. Just see kogemus annab tugeva aluse hinnata ka vesinikutaristu tegelikku vajadust, mõju ja väärtust Eestile. Oleme otsustanud osaleda vesinikukoridori projektis vähemalt arendusfaasis, et Eestil oleks tulevikus kindel koht Euroopa energiataristus ning et kõik otsused sünniksid faktidele tuginedes ja Eesti huvidest lähtudes.
Riigi eriplaneering on võimalus need vastused koos kohalike kogukondadega läbi
arutada ja ühiselt leida parim tee edasi. Eleringil on ka ulatuslik kogemus riigi
eriplaneeringute koostamisel osalemisel – hetkel on MKM-il koostamisel kolm riigi
eriplaneeringut, kus Elering on huvitatud osapool. See annab kindluse, et protsess
viiakse läbi professionaalselt, parima olemasoleva tehnilise teabe alusel ning vajadusel
ka Põhjamaade-Balti vesinikukoridor projektipartnerite kogemusi arvesse võttes.